Miks ehitada varjend monteeritud raudbetoonist?
Raudbetoonist monteeritud varjendi projekteerimine
Raudbetoonist monteeritud varjendi arhitektuuriline projekteerimine toimub tavapärasel viisil ega suurenda arhitektuurse projekteerimise mahtu — varjendi konstruktiivsed joonised kuuluvad tarnekomplekti. Ka raudbetoonist monteeritud varjendil võivad olla sambad, pilastrid ja konsoolid. Kõik seina läbiviiguosad, nagu uksed, luugid ja HVAC-kanalid, paigaldatakse paneelidesse tehases täpselt õigesse kohta vastavalt joonistele. Vajadusel saab varjendi kaitseust kaitsvat tugevdatud laeplaati ehitada ka konsoolina või seinaelemendile toetatuna. Varjendi lae kandevõime tagamiseks suurte avade korral on vajalik plaadi minimaalne paksus 300 millimeetrit ja rohkem; kandevõimet saab tagada ka varjendisse ehitatud kandva vaheseinaga. Üle 90 ruutmeetri suurused varjendid on soovitav jagada betoonseinaga kaheks osaks, kusjuures seinas võivad olla tavapäraseks kasutamiseks vajalikud avad.
Varjendi ehitamine
Varjendi ehitamine monteeritavatest raudbetoonelementidest pakub mitmeid eeliseid võrreldes traditsioonilise monoliitselt valatud varjendiga.
- Vähendab ehitusaega kuni 50% võrreldes traditsioonilise ehitusega
- Madalamad kulud tänu väiksemale materjalikulule ja standardiseerimisest tulenevale väiksemale kvalifitseeritud tööjõu vajadusele
- Parem kvaliteet ja konstruktsiooni terviklikkus tänu tehases kontrollitud tootmisele — vähem vigu ja ümberehitusi
- Keskkonda säästvam ehitus: CO₂ heitkogused üle 30% väiksemad
- Vähem materjalijäätmeid — 1% tehases vs 5–7% ehitusplatsil
- Soomes moodustavad need umbes poole kõigist ehitatavatest uutest varjenditest
Varjendi ehitamise kiiruses saavutatakse märkimisväärne aja kokkuhoid. Ilmastikutingimused ei mõjuta ehitusgraafikut ega nihuta muid töid — see on eriti oluline talveperioodil. Raudbetoonist monteeritud varjendi püstitamine, vuukide järelvalu ning katuse armeerimine ja valamine võtavad aega 2–4 päeva, olenevalt varjendi suurusest. Näiteks 60-ruutmeetrise varjendi puhul paigaldatakse seina- ja laeelemendid esimesel päeval, lae armatuur ja järelvalu tehakse järgmisel päeval, kolmandal päeval demonteeritakse raketis ja tasandatakse jootevuugid.
Kõige levinum viis on see, et peatöövõtja valmistab vundamendi ja põrandaplaadi ning varjendi tarnija teeb kõik muu koos seadmete paigalduse ja valmisoleku kontrolliga. Elementide tootja tarnib ja paigaldab seina- ning lae koorikpaneelid otse ratastelt, paigaldab katuse ülapinnale armatuuri ja teostab tavaliselt ka betoonivalu — nii saadakse kogu lae samaaegne valu. Vertikaalne redel ja suitsuärastusluuk paigaldatakse avariiväljapääsu tunneli elementidesse juba tehases. Paigaldatud kriisiaja ventilatsiooniseadmed kuuluvad üldiselt tarnekomplekti, mistõttu vastutus varjendi tiheduse ja toimivuse eest on selgelt ühel tarnijal, kes viib läbi ka tihedustesti ja koostab selle kohta aruande.
Ehituse käik piltides
Eelnev kooskõlastus
Monteeritavate varjendite puhul saab kasutada konstruktsioonilahenduste eelkontrolli protseduuri. Selle käigus saab taotleja erapooletult uurimisasutuselt tõendi kas kogu kaitselahenduse või selle osade, näiteks vuukide kohta. Protseduur on oluline, kuna see tagab, et tootja on teadlik varjendi kaitsekonstruktsioonide erinõuetest, eriti elementide liitekohtades.
Lisaks konstruktsioonidele võib eelkontrolli kohaldada ka läbiviikude, kaitseuste ja -luukide ning muude kaitsekonstruktsioonidega seotu suhtes. Selline eelkontroll hõlbustab kohalike omavalitsuste ehitusloa menetluse käigus toimuvat varjendi kontrolli. Varjendi elementide tootmine peab olema allutatud kolmanda osapoole kvaliteedikontrollile.
Monteeritavad raudbetoonvarjendid on Rakennusbetoni- ja Elementti Oy (RBE) tooted
Varjendeid on RBE tehases toodetud alates 1987. aastast.